1969. aastal valminud „Kevade" on vaieldamatult üks Eesti filmikunsti olulisemaid ja armastatumaid teoseid. Arvo Kruusemendi lavastatud film põhineb Oskar Lutsu samanimeliselt romaanil ja jutustab loo Paunvere koolipoiste elust ja seiklustest 19. sajandi lõpu Eestis. Film on muutunud rahvuslikuks kultuuriväärtuseks, mida tuntakse ja tsiteeritakse üle kogu Eesti.
„Kevade" edu ei ole juhuslik — film tabas midagi sügavalt eestlaslikku. Lutsu romaan oli juba enne filmi üks armastatumaid Eesti kirjandusteoseid ja selle ekraniseering suutis edasi anda raamatu soojuse, huumori ja nostalgia. Filmist sai kohe pärast esilinastust rahvafilm, mida on vaadatud miljonite kordade jooksul.
Süžee ja tegelased
Film jutustab Paunvere kihelkonnakoolipoiste lugu — nende sõprust, rivaalitsemist, armumisi ja üleastumisi. Keskmes on Toots ja Kiir, kaks täiesti erinevat poissi, kelle vastuoluline sõprus on filmi emotsionaalne südamik. Toots on julge ja elurõõmus, Kiir tagasihoidlik ja kohusetundlik — koos moodustavad nad dueti, mis kõnetab vaatajaid ka poolteist sajandit hiljem.
Tegelaskujude galerii on rikkalik — Lible, Imelik, Tõnisson, Kuslap ja teised on muutunud Eesti kultuuris arhetüüpideks. Nende nimed ja tsitaadid on rahvasuus tiibadeks lennanud ja neid kasutatakse igapäevases kõnekeeles. See on haruldane saavutus, mis tõestab filmi sügavat mõju Eesti kultuurile.
Filmikunstiline väärtus
Arvo Kruusemendi režii on „Kevades" meisterlik. Ta suutis luua filmi, mis on ühtaegu ustav kirjanduslikule allikale ja iseseisvalt kunstiliselt väärtuslik. Filmis on hoolikalt taastatud 19. sajandi lõpu Eesti külaelu atmosfäär — kostüümid, dekoratsioonid ja asukohad on detailselt läbi mõeldud.
Kaameraoperaatori Jüri Gailitise töö on oluline osa filmi visuaalsest ilust. Eesti looduse pildid — kevadine maastik, metsad ja jõed — loovad filmi jaoks ideaalse taustsüsteemi, mis on ühtaegu realistlik ja poeetiline. Muusika, mis saadab filmi, on samuti muutunud klassikaliseks ja on äratuntav igale eestlasele.
Pärand ja mõju
„Kevade" mõju Eesti kultuurile on mõõtmatu. Film on olnud osa iga eestlase kasvamisest — seda näidatakse koolides, seda vaadatakse peredega ja seda tsiteeritakse igapäevaelus. Filmi tegelased on muutunud rahvusliku identiteedi osaks, samamoodi nagu Lutsu romaan ise.
Film on restaureeritud ja digitaliseeritud, mis tagab selle kättesaadavuse ka tulevastele põlvkondadele. ERR näitab filmi regulaarselt ja see on saadaval ka voogedastuse platvormidel. „Kevade" on tõestanud, et tõeliselt hea film ei vanane — see kõnetab inimesi olenemata ajastust, sest selle keskmes on universaalsed inimlikud tunded ja kogemused.
Eesti filmikunsti ajaloo tundmine rikastab meie kultuurikogemust. Kes soovib lisaks filmile ka oma rahandust paremini hallata, leiab kasulikke nõuandeid laenupakkumiste võrdlusportaalist.
